Läbi. Suvi on läbi. Ongi kõik.Suve tipphetkedeks olid need peod, kus järjepidavalt käisin. Viimati neljapäeval. Peod on olnud toredad, kuid pidulised... enamus neist on rangete moraalivaadetega. Enamus neist ei võta kunagi vabalt. Ja mina, kes olen selline... suhteliselt vabade käitumisnormidega, ei saa aru, mida halba on purjus peas, saunas, pool(!)alasti ujumises, lakkamatus irvitamises. Tunnen, et nad peavad mind lõtvade kommetega tüdrukuks, kes on sadomasohhistlik padumaakas. Ma ei väida, et see ei käi minu kohta, ta käib, kuid pole domineeriv.
Ükskõik.
Ilusaim tunne selle suve jooksul võttis mind mere ääres olles. Päike kriiskas, lained möllasid, sillutised paitasid jalatalda. Viivuks tekkis kahtlus, kas ma viibin veel pärislikkuses. See ei tundunud olevat reaalne, see oli liiga ilus, et olla reaalne.
Lummavaim hetk selle suve jooksul oli ühel ööl, mil maja taga lõkkasid gigantsed udutormid. Kell oli üksteist öösel, kollane täiskuu kumas läbi halluse. Õhk oli külm ja niiske. Udu, udu, udu - see oli igal pool, see muutis kõik, see muutis kummalisemaks. Kõndisin mööda kruusast teed, seisatasin, panin mp3-st käima laulu The Movie On Your Eyelids ja süütasin sigareti, millest tulnud väikesed tossupilved suundusid otse üles.
Kõige kohutavamad ööd selle suve jooksul olid siis, kui lebasin unetult voodis ja mõtlesin kõigele olnule, minu mustale poolele.
Korjan Internetist noote klaverile. Ma ei saa neid realiseerida. Kurb, et palju tegevusi jääb kinni raha taha.
No comments:
Post a Comment