Mõtlesin rääkida oma probleemist peeglitega. Kas see nüüd just probleem on... see on lahe. Kui ma vaatan süvenenult peeglisse, näiteks siis kui oma silmi värvin, juuksein kammin või niisama igavusest imelten end, hakkab kuidagi naljakas tunne. Ja see saab toimuda vaid siis, kui ma enesele otse silma vaatan. Reaalsustaju justkui upuks ära kuskile. Selline tunne, nagu ma oleksingi see peegelpilt. Keha nagu polekski olemas, ainult peegelpilt. Ainult peegelpilt. Raske seletada, aga üritamist väärt. Viimati kogesin seda jälle, aga eriti sügavalt, kui maal (Kiidjärvel) käisin. Tulin saunast ja vanaema kuivatas mu tilkuvaid juukseid. Istusin toolil nagu Mona Lisa ja vanaema oli justkui minu teener, kes seal mehkeldas. Mu ees oli suur-suur peegel. Heaheahea.Monday, February 2, 2009
Weird
Esimene veebruar oli naljakas päev... Üks sõbranna kuskilt Harjumaalt tuli Võndu ja oi kui tore oli. ^^ Naljakas oli just seepärast, et siin liigub nii harva uusi inimesi... või vanu tuttavaid. Päevast-päeva samad näod. Tüütab. See on üks põhjustest, miks ma tahakasin siit ära minna. Linna. Teine põhjus on ema. Hea, et ma temaga päevas maksimaalselt kolm-neli lihtlauset vahetan... mis pole eriti ilusad. Terrorist hävitab mind. Ta meeldib mulle ainult siis, kui taskuraha pihku pistab. Naasedes tagasi linnamineku teemale, siis neid põhjuseid, miks ma seal elama tahakasin hakata, on veel tuhatmiljonsadaviis.
Mõtlesin rääkida oma probleemist peeglitega. Kas see nüüd just probleem on... see on lahe. Kui ma vaatan süvenenult peeglisse, näiteks siis kui oma silmi värvin, juuksein kammin või niisama igavusest imelten end, hakkab kuidagi naljakas tunne. Ja see saab toimuda vaid siis, kui ma enesele otse silma vaatan. Reaalsustaju justkui upuks ära kuskile. Selline tunne, nagu ma oleksingi see peegelpilt. Keha nagu polekski olemas, ainult peegelpilt. Ainult peegelpilt. Raske seletada, aga üritamist väärt. Viimati kogesin seda jälle, aga eriti sügavalt, kui maal (Kiidjärvel) käisin. Tulin saunast ja vanaema kuivatas mu tilkuvaid juukseid. Istusin toolil nagu Mona Lisa ja vanaema oli justkui minu teener, kes seal mehkeldas. Mu ees oli suur-suur peegel. Heaheahea.
Mõtlesin rääkida oma probleemist peeglitega. Kas see nüüd just probleem on... see on lahe. Kui ma vaatan süvenenult peeglisse, näiteks siis kui oma silmi värvin, juuksein kammin või niisama igavusest imelten end, hakkab kuidagi naljakas tunne. Ja see saab toimuda vaid siis, kui ma enesele otse silma vaatan. Reaalsustaju justkui upuks ära kuskile. Selline tunne, nagu ma oleksingi see peegelpilt. Keha nagu polekski olemas, ainult peegelpilt. Ainult peegelpilt. Raske seletada, aga üritamist väärt. Viimati kogesin seda jälle, aga eriti sügavalt, kui maal (Kiidjärvel) käisin. Tulin saunast ja vanaema kuivatas mu tilkuvaid juukseid. Istusin toolil nagu Mona Lisa ja vanaema oli justkui minu teener, kes seal mehkeldas. Mu ees oli suur-suur peegel. Heaheahea.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Lugedes seda postitust su blogis siis ta tundud mulle olevat hetkel nii kuradima isekas. Sa näed asju nii nagu SINA tahad! Sinu jaoks pole teisi variante peale selle et su ema on nõme. Kes andis sulle elu , kes kasvatas sind, kes on ohverdanud sinu jaoks päris palju, kes armastab sind vaatamata sellele et sina oled talle haiget teinud, kes on sulle tegelikult ALATI olemas ? mina oskaksin sellepeale vastata ainult et ema. Aga võimalik et me oleme nii erinevad inimesed ja meil on nii erinevad vaated maailmale ja asjadele.
ReplyDeleteKes mu mind isekaks kasvatas kui mitte mu ema ise?
ReplyDeleteVõib-olla on meil liiga erinevad emad.