Sea

Kaks päeva Pärnus.

Heites seljast riided ja tormates merre, tekkis kahtlus reaalsuse üle. Kõik oleks olnud justkui... unistuses... või unenäos. Päike lõõmas, meretuul puhus üles laineid, milledel seilasin madratsiga. Nautisin õõtsumist, mis ka maismaal olles järele ei jätnud.

Olen armunud meresse. Minu tunded on justkui tuul, mis hoovab vete kohal ja lükkab prahi kaldasse, et saaksime olla kahekesi, kahekesi...
Merel möllavad lained matsid mind, olles minu enda tunded. Sain üheks tunnetega.

Sain üheks merega.