Tema hommikud algavad kõlarite ühendamisega elektrivõrguga ja harjumuspärase kange kohviga, milles on nii suhkrut, kui piima.Tavaliselt veedab esimese osa päevast oma toas (nagu enamus osadest päevas), võib ka juhtuda, et on viitsinud oma uneleva tagumiku tööle vedada.
Kui kell on tiksumas ühe peale, on ta töölt koju jõudnud, ja kui tööle juhuslikult ei läinud, on endiselt oma toas, aga mitte tegeledes intelligentsiga, vaid oma välimusega. Tal kulub selleks tund, sest kiirustab ebaloomulikult harva.
Kesklõuna on just see aeg, mil tekib tihk õue ronida - vanast harjumusest, kui veel kirglik suitsetaja oli. Enam ta ei käi verre nikotiiniannuseid süstimas, vaid ajaviiteks jalutamas. Kuna tal pole mp3-e, algab väljas olles meeletu igatsus muusika järgi, mis ta jalad koduteele seavad.
Koju tagasi jõudes sööb arvatavasti kõhu täis ning seejärel andub mõnele raamatule. Kuna raamatud väsitavad teda, hakkab silm tahtmatult looja vajuma, mis on märk sellest, et on aeg endale järjekordne kohv keeta.
Õhtuks jõuab pererahvas koju, mis suunab teda sulgema end veel kindlamalt oma tuppa, et mitte kellegagi kokku puutuda.
Lebab voodil, silitab varbaga oma jämedat sääremarja.
Piina korral käib wagen toilet'is või külmkappi vägistamas, televiisor teda ei köida.
Kui õues on meeldiv ilm, on ta seal ööni.
Ta arvab, et talle polegi vaja mitte midagi muud peale kohvi, hea muusika ja oma toa, mis on justkui kindluseks kõigele tema sees olevale. Hea küll, paar suitsu oleksid kaa tarvilikud, sest päris lahti pole ta nende järgi ihalemisest ikka veel saanud, olgem' ausad - vahel elab ta lihtsalt kujutelmades.
Sedaviisi mööduvad kõik tema suvepäevad. Aga ta ei kurda. Kui keegi temalt küsiks: "Olla või mitte olla?," siis ta vastaks südamerahuga: "Olla."
No comments:
Post a Comment