Father

Tänase päeva märksõnaks on "grillimine".
Lõunast pärastlõunani grillisime isa ja tema abilistega saunale katuse pealesaamise puhul. Ma tundsin ennast nii täiskasvanuna, kui ta pakkus mulle koduõlut juua. Mulle maitses see.
Mida rohkem ma isaga aega koos veedan, seda enam tunnen oma armastust tema vastu. Ma tõesti ARMASTAN teda. Ja koduõlle sissejootmisel pole sellega midagi pistmist. Ta on nii huvitav, sügav, mõistev, elukogenud, lõbus - ta võib panna terve saalitäis inimesi naerust lõkkama. Ta ütleb, et ta on sisseelaja, kuid pealtnäha tundub olevat tõeline ekstravert, esineja, näitleja, kuidas iganes sobib öelda. Kõik tema head ja vead (mida ta üldsegi mitte ei varja), teevad temast Madsa - maailma parima isa ja sõbra. Ma olen temasse väga kiindunud, isegi liiga kiindunud.
Ooh, ma armastan, armastan, armastan!

Õhtu veeretasime öhe Kata-Mannu aias koos Kata-Mannu ja Siimuga. Grillisime ja sõime ja jõime kohvi ja suitsetasime ja istusime lõkke ääres. Nii palju juttu, tänu millele suurenes minu usk paranormaalsusesse (ma arvan, et tähenduselt peaks see sõna OK olema). Minu pendel, mis keerutab tõtt (päriselt!), igasuguste vaimude väljakutsumised, hea ja halb energia, juhused, mis ei minu vaatevinklist ei ole juhused, vaid saatuse käigud...
Läbi rääkimise tunnen, kuidas avastan iseennast, oma isikliku maailma salapäraseid paiku.
Igatahes see õdus grillõhtu oli väga-väga tore. Väga tore.

Kuigi mind aeg-ajalt heidutavad masendavad mõtted, tunnen siiski, et elu on ilus. Ehk need neetud mõtted ongi täpiks i-le... Ma võiksin isegi öelda, et ma olen... õnnelik!