Good enough

Hommikupoolikust lõunani lebasin kiirustamata voodis.

Lõunast õhtuni istusin koos Manniga katusel. Arvatavasti saab nii, nagu siis, olema kõik päevad, mis lähima kuue kuu sisse mahuvad...

Õhtust ööseni olin Mellistes. Mängisin võrkpalli, ujusin ja olin niismaa lahe. Tundsin erilist rõõmu olemast naissoost. Tähelepanu igal astutud sammul, igal ütlemisel, igal näoilmel... Ja see nii kuradima palju meeldis mulle!

Eile käisin Tartus. Naljakas, et mida suurema rahvamassi sees ma viibin, seda üksildasemana end tunnen. Istusin Emajõe pervel oleva pingi peal ja jälgisin labaselt inimesi, kes minust mööda kõndisid. Umbes viiskümmend protsenti neist vaatasid mu põlvikuid. Tähelepanu, jess!

Kõik on olnud ebanormaalselt OK. Liiga ilus on, liiga suvi on. Oh, ma armastan. Päike, Road Trippin' ja jalgratas, mitte midagi muud polegi vaja, et tunda ennast äraütlemata hästi.
Jah, jah, jah, ma armusin (JÄLLE) elusse, ooh, ma olen joobunud, armastusest, mm, kui hea, nii ilus ja tore ja liblikaline...

Ülalolev pilt räägib totaalselt minu eest.