Terrible me

See pole VIST normaalne, kui minu jaoks võrdsustuvad Lähis-Ida paanilised kriisid ja suitsiidterroristid ning Aafrika koolijutside seks-orjadeks röövimine minu probleemiga - ja minu probleem omakorda taandus samaks mõttetu filmiga, kus neis kohtates, kui kinos olevad kaasvaatajad naersid, mina seda ei suutnud, ja kui mina naersin, ei teinud seda nemad.
Aga tegelikult... mis mulle ikka teadmisest, kuidas-millal-kus mõni enesetaputerrorist pommi lõhkema pani või mitu tüdrukut mõnest III maailma koolist turulettidele, kiimas onudele priimaks kaubaks viidi. Ma ei puutu nendesse probleemidesse.
Minu maailm peaks olema Mina, MINU Probleemid ja Minu Meeleolud, mitte kedagi ega midagi muud sinna (põhimõtteliselt) vaja pole.
P.S. Lähedased kuuluvad "probleemide" alla (üldse mitte halva poolest - nende mure on minu mure, nende rõõm on minu rõõm). Kui olete minu blogi ka varasemalt lugenud, peaksite teadma, mida mulle tähendab sõna "lähedased" (et ei tekiks hiljem vastuolusid minu käitumise ja selle jutu suhtes).
JA MIS SIIS, kui pean enese hädasid tähtsamaks, kui teisel pool maakera elavate omasid? Milleks vaevata oma pead võõraste jamadega?
JA MIS SIIS, kui ma usun siiralt õiglusesse, ja tasakaalsusesse - ju siis saavad inimesed oma piinade eest kas maises või taevases ilmas selle eest tasu?
JA MIS SIIS, kui Sa arvad selle teksti põhjal minust nagu jultunud tüdrukust, kes on elus nii kibestunud, nii kibestunud ning peab ennast maailma nabaks (kuigi õigupoolest olengi ma seda iseendale).
JA MIS SIIS? - see küsimus on parim, mida üldse kunagi välja öeldud. See küsimus tekitab minus sügavat pohhuismi. See küsimus on tee boheemsusele.
Võib-olla peaksin küsima ka enda probleeme tajudes: "JA MIS SIIS?", et neist üle olla, mitte vaid hädade üle, mis varitsevad teisi.
JA MIS SIIS, kui ma seda ei tee? Hah.

JA MIS SIIS? - see hävitab kõik. See hävitab päikesesära. See hävitab kõuekõmina.
JA MIS SIIS? - see küsimus viib elavikust igavikku. Nõukogude kriminaalkoodeks oli JA MIS SIIS valguses metafüüsilisem kirjutis üldse: 25 dollari omamise eest sai sama palju kui mõrva eest. Geniaalne! Ka pole niimoodi ka... igavikus?
JA MIS SIIS? - see on suund rahule.


Mind on seda kirjutama ajendanud raamat "Vaba tõus" Kadri Kõusaarelt.
Ma ei tea, kas mu laused selles tekstis on olnud liiga pikad ja keerulised, arusaamatud, kuid siiralt loodan, et sain edasi antud selle sõnumi, mis on mitu päeva peas pakitsenud.