Talvest on mul kõrini. Ma ei kannata enam. Tahan päikeselist kevadet. Või mis veel parem - suve. Väsinud külmetamast. Väsinud ringi käimast üks kampsun teise peal. Tahan, et kõik oleks läbi. Oeh... eksamid, lõpetamine. Tahan täieliku vabadust. Tahan kohustustevaba aega. Tahan iseendale rohkem aega.
Üleüldse tundub olevat lähitulevik mõttetu. Tegevusetu. Mitte, et ma ise viitsiks nii väga elu põnevaks teha. Ma ei viitsi isegi inimestega rääkida. Neid kuulata ja naljadele kaasa naerda. Ma ei jõua.
Peaks endale mõne "hetke" looma. Aga kahjuks on kõik ideed otsas. Peaks hakkame internetist pilte vaatama, äkki tuleb mõtteid. Nii hetkede loomiseks kui ka piltide tegemiseks.
Sündmused viimase kahe päeva jooksul:- korteripõleng vastasmajas. Huvitav, huvitav, huvitav. Võnnu jälle teles.
- Kadri käis mu pool.
- Mann sai uue soengu. Piisavalt ülim, et seda siia märkida.
- pidu. Võrreldes eelmiste kordadega väga viis.
- katlamajapäev. Istusime katlamajas, mängisime pinksi, telefonimänge ja Potit. ("Öelge veel, et Võndu noortekeskust vaja on.")
Öelge veel, et Võndu noortekeskust vaja on.
ReplyDeleteNoo ei saa üle ega ümber.:D
Mulle meeldib see jutt siin, sest ma tunnen hetkel sama.
Oeh sama siin..ma vajan vabdust,et midagi teha..aega...puhkust...ei saa lihtsalt...asendamatu tööl ja kodus olen "lõksus"...vanemad ahistavad...kõrini juba...taaks omaette elada...see kõik on raha...elamine..aga saaksin hakkama...pean vastu kuidagi...enesekindel.Hingata tahaks...liikuda...olla elus...viimati sain puhkust eelmise aasta aprilli kuus ja see oli ka ainult 3 päeva...kutsuti tööle tagasi....väsinud kõigest lihtsalt...nädalavahetuseti ka ei jõua korralikult välja puhata ju...vajan lihtsalt kohta kus ei oleks kedagi/midagi...Minu maailm...minu vabadus...
ReplyDelete