Libary

Mulle ei meeldi käia raamatukogus, sest seal tajun kõige võimsamalt oma otsustusvõimetust. On nii kuradima palju raamatuid, mida tahaksin lugeda, aga aega jääb vajaka. Võin kuuskümmend minutit istuda, silmitsedes trobikonda raamatuid, ja suutmata otsustada, millist seekord tahan lugeda.
Viimasel raamatukogu külastamisel valisin raamatu "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga". Mõeldes raamatu sisule, siis see on suhteliselt sisutühi, aga seal on palju kirjeldusi, parajalt lihtsust, parajalt kerglust, parajalt tragöödiat. See raamat tekitab minus emotsioone, mida varem pole tundnud. See raamat paneb mind unistama, unistama oma isiklikust kunstiateljeest, mis just ei hiilga suuruse poolest, pigem oleks tagasihoidlik. Need maalid, mis seina najale toetuksid... määrdunud lõuendid, pesemata pintslid, suured ja avarad aknad. Valgus, varjud ja müstilisus...