Ma tunnen puudust erilisusest. Kõik on päevast-päeva nii tavaline, ma ei salli seda. Ja mul pole mitte kedagi selles süüdistada, peale iseenda. Sisimas ma tahaksin rahuliku elu rahulikus seltskonnas. Tahaksin hämaraid suveõhtuid lõkke saatel, tahaksin veeta aega Kiidjärvel ilma ajapiiranguta, tahaksin juua täiskuu valguses veini ja peale närida sinihallitusjuustu õunaviiludega. Motivatsioonist, mis innustaks mind tegema seda, mida võiks teha, jääb vajaka. Täna oli järjekordne päev, mis oli veedetud kirikumäel tühja vaadates. Peas on jälle mõtted, et homme on kõik teisiti, homme on ilusam ja parem.Tulgu siis vähemaltki hommik mõnusalt päikeseline ja parajalt kohvine, kurat võtku.
No comments:
Post a Comment