Theatre

Vahel mõtlen, et see elu, mida ma elan... mida me elame... see ei ole päris. Kõige Võimsam mängib enda lõbustamiseks marionettidega, kes oleme meie, igaüks iseendale peategelane selles teatris. Hmm... oleks lahe keelduda marioneti külge kinnituvatele nööridele ja teha seda, mis füüsikas pole võimalik. Teha midagi uut ja põnevat, et Kõige Võimsamale oleks kogu teater ettearvamatu, kuigi ta ise seda lavastab.

Mu kass üritab mulle järjepidavalt praegu sülle pugeda. Ma ei taha, et ta mulle sülle tuleks. Ma ei viitsi teda paitada. See tekitaks minus jälle tunde, et ma ei ela enda, vaid teiste jaoks. Ma ei taha elada teiste jaoks ja ma ei taha, et teised elaksid minu jaoks.
Ma tahan lihtsust ja kuulata tundide viisi Dagö kaasakiskuvaid laule.

Mu tuju on kurb.
Ootan teadmata põhjusel homset.
Mu keha ajab loomingut üle ääre, see tähendab, et pean seda kuskile rakendama, näiteks joonistustesse.
Lähen magama. Ei taha minna magama. Pean minema magama.