Möödunud nädalavahetus oleks nagu vahele jäänud. Reedest pühapäevani tööl, tööl, tööl. Loodan, et see oli seda väärt. Kohutav maratonjooks, aga iseenesest on matuse-sünnipäeva-pulmalaua-värk põnev. Saab näha palju inimesi, saab suhelda, saab naerda.Eile, kui olin töölt koju jõudnud, sadas korralikku suvevihma, mida ma olin juba liiga kaua taga igatsenud. Tegin endale teed, haarasin kõrvale küpsiseid. Läksin rõdu peale imetlema kõike seda, mis mulle sealt avanes. Hingasin puhast õhku ja lasin vihmapiiskadel oma kätele langeda, lasin teel kõrvetada oma kurku ja küpsisepurul jääda hambaauku.
Dagö laulud on number üks mu playlist'is. Need on nii rahulikud, sügavad... eestimaiseid. Oleoholesa, lalalaa...
Hiljaaegu väitsin blogis, et mp3 on mõttetu, mul ei lähe seda vaja, raha tühjapanek. Ostsin endale mp3-e. Oma raha eest. Kujutledes ette selle tarvilikkust. Mis seal ikka. Räägin üht, teen teist. Juhtub.
No comments:
Post a Comment