Minu unistus...Elan ühes parajas hurtsikus, mis on puulaudadest kokku klopsitud. Hurtsik asub mäe peal, nö maa ja taeva piiri peal. Eii viitsi hakata seletamagi, kuhupoole vaadates võid näha metsa või lagendikku... igatahes, mind ümbritsev loodus on imeilus.
Minu hommikud algavad kell kuus hommikul koos päikesetõusu saatel mediteerimisega oma maja ees. Päeva sees ma tegelen palju loomega - maalin, kirjutan, mängin räsitud Estonia klaverit. Kuulan muusikat. Söön oma kätega valmistatud toitu. Vahel sirutan ennast lõkkava heina peal välja, vaadates taevasse, heinakõrs suus. Õhtud saadan öösse istudes nigelal terassil, imetledes päikeseloojangut teetass ühes, suits teises käes. Istun mõnusalt kiiktoolis ja mõtlen, kuidas hästi olen suutnud oma elu täita harmooniaga. Ma tunnen kuidas õnnetunne saadab mind kerge ärevusega voodisse, et juba järgmist päeva näha saaks.
Minu arust unistavad 15-aastased vähe teistsugusest elust. Aga ma tunnen nagunii enda ja 15-aastaste vahel erinevust... Ma pole üldine. Minu elu eesmärk on jõuda tasakaalustatud ja harmoonilise eluni. Ma ei taha endale palju asju ega suurt tutvusringkonda ega pidu peo otsa ega oma poissi. Oo, ei.
No comments:
Post a Comment