Olen pööranud viimastel nädalatel meeletult rõhku raamatutele. Järsku tundub mulle, et raamatukogus on nii palju raamatuid, mida ma tahaksin lugeda, nende hulgas nii armastusromaane, filosoofiat, eneseabi, aga ka teadusraamatuid. Hetkel on mul laenutatud viis raamatut, milledest ma igal võimalikul hetkel mõne peatüki loen.
(romaan) "Videvik" - S. Meyer
(mingil määral eneseabiraamat) "Avali süda" - Dalai-Laama
(filosoofia) "Inimeste ja rahvaste traagilisest elutundest" - M. Unamuno
(moeajalugu) "Meie sajandi iluideaalid" - K. Mulvey & M. Richards
(kassi-psühholoogia) "Sinu kassi seletaja" - D. Alderton
Vahel tunnen mõnusat info-voolu ajusse tänu ohtrale lugemisele. Peas on nii palju mõtteid, mis on saadud raamatutest, ning tahavad mõtlemist. Ei tunne vajadust suhelda inimestega suhtlemis-meetri normis hoidmiseks, oleks pigem omaette. Ja mõtleks, mõtleks, ja veelkord mõtleks.
Alanud nädalast peale olen igal hommikul üles tõusnud kell pool seitse. Mitte, et mul selleks otsest vajadust oleks. Tahan lihtsalt hommikusööki kauem nautida ja imetleda mõnda üksikut päikesekiirt tuppa langemas. Ei teagi öelda, kas see võib olla alatu, et ma füüsilise tervise (magamise) pealt annan aega vaimsele tervisele (hommiku nautimisele). Füüsiline tervis mõjutab vaimset tervist ja tegelikult mõjutab vaimne tervis ka füüsilist. Tihedas seoses. Raske arutleda mööda seda teemat.

No comments:
Post a Comment