Weekend

Mul on totaalne koolimasendus. Ma ei jõua, ma ei taha. Aga samas ei tahaks ka poppi teha - milleks oma teele kive loopida? Matemaatikas ei lähe kuigi hästi, nagu ka füüsikas.
Eile käisime Manniga grillimas. See oli vahelduseks igapäevasele Võnnu-vahel-jalutamisele. Õdus tunne tekib eilsest mõeldes. Hubased diivanid, lõke, värske õhk, karge tuul, grillitud leivad, -saiad... Mm.
Täna... ka täna oli natuke teistmoodi. Jah algas küll nagu teisedki päevad - masendavalt. Koolis oli neli tundi, seejärel natuke arvutis tühja istumist ja Manniga kirikumäel passimist. Üle pika aja suhtlesin inimestega, kes pole Mann või keegi muu võnnukatest. Hoopis teine seltskond. Lebosklesime terve õhtupooliku Mirei pool, rääkisime juttu ja tundsime end hästi. Ma ei ütle, et vot see seltskond ongi just minule ja nüüd ma tahan nendega tihedamini läbi saada, küllap vist Mann on ja jääb, aga lihtsalt kerge vaheldus.

Homme on reede, homme on koolist prii päev. Hüva! Hüva! Hüva! Peab tegema veel midagi ilusat ja head, nagu viimased päevadki. Kadugu depressiivsed mõtted ja igavus! Näiteks võiks minna krundi peale suvitama, või hoopiski kuskile ujuma. Või metsa lilli korjama. Või mõnda käimata kohta külastada.

Muide, isal on ülehomme sünnipäev. Peab mõne kavala kingi välja mõtlema.