Music

Ma usun, et jutt, midama praegu kirjutama hakkan, ei huvita kedagi.
Ma olen armunud. Totaalselt armunud. Avastasin läbi dArti ühe kanadalase kodulehe, kus oli kerge ülevaade temast kui isiksusest. http://alexevans.net/ Ei, ma ei ole sellesse mehesse armunud, ma olen armunud muusikasse, mida ta kuulab. Tema kodulehel oli playlist, mille lükkasin käima, ja mis jäigi käima minu kõrvaklappidesse terveks ööks. Need laulud on nii ilusad, nad tekitavad rõõmsaid mõtteid, panevad mind unistama. Ma tunnen ennast nii hästi neid meloodiaid kuulates. See on nii vabastav. Põrgusse Placebo, põrgusse Coldplay, põrgusse Nirvana! Elagu Lykke Li, Regina Spektor, MGMT! No nii hea, et isegi ei usu.

Täna, vaheaja viimane päev, on olnud põhimõtteliselt nii nagu kõik ülejäänud päevad. Ilma erilise tegevuseta. Kell 12 ärkasin, kella 17-ni olin oma toas ja nautisin muusikat, sisuliselt tühja vahtides. Paar tundi viibisin Manniga väljas. Käisime katusel istumas. Rääkisime juttu ja imetlesime kõike meid ümbritsevat. Koju jõudes saatsin õhtu öösse TV-d vaadates. Selline oli minu 22. märts 2009. aastal.